Õppenädal ja õppetund
Õppe kavandamisel gümnaasiumis arvestatakse, et õppetunni jooksul oleks
- võimalik koos õpilastega vajadusel arutada ühiskonnas ja piirkonnas oluliste teemade üle;
- õpilastel piisavalt aega praktilise tegevuse läbiviimiseks, valikute kasutamiseks ja tagasisideks;
- vajadusel kasutada õpilase väljaspool kooli õpitut ainealase õppe mitmekesistamiseks.
Õppenädal
Õppenädalalas on viis õppepäeva esmaspäevast reedeni. Õppepäevade hulka arvatakse ka kooli päevakava muudatustega seonduvad üritused, nt spordi- ja teemapäevad, üritused väljaspool tunniplaani jms. Hoolekogu nõusolekul võib õppe- ja kasvatustööd korraldada ka laupäeval või pühapäeval, nt õppelaagrid vms, võttes arvesse, et õpilasel peab olema selle eel või järel kaks puhkepäeva.
Õppetunni kestus
Õppetunni arvestuslik kestus on 45 minutit. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ja kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Õppetunni kestus võib õppekohati olla erinev.
Õppetundide arv ja järjekord määratakse tunniplaanis
Iga õppekoha tunniplaanis on kord õppenädalas klassijuhatajatund, mille peamine eesmärk on arutada kogu klassikollektiivi puudutavaid
- korralduslikke küsimusi ja olulist teavet, nt kooliüritused, ekskursioonid, tähtajad jne;
- sotsiaalseid suhteid, koostööd, positiivset õhkkonda ja heaolu, lahendusi probleemidele;
- küsimusi, nagu akadeemilise toetuse vajadus, õpitulemuste saavutamine, edasijõudmine.
